Webbesijjien bïjre 

Lïeneståvroen webbesijjie galka datnem viehkine årrodh goh gussine bïevnesh gaavnedh mejnie Lïeneståvroe dorje jïh guktie dïhte datnem jïh sïebredahkem dov bïjre dæjpa. Webbesijjiem lea laavenjostemem jeatjah lïeneståvroejgujmie Sveerjesne.

Lïeneståvroen webbesijjie galka datnem viehkine årrodh goh gussine bïevnesh gaavnedh mejnie Lïeneståvroe dorje jïh guktie dïhte datnem jïh sïebredahkem dov bïjre dæjpa. Webbesijjiem lea laavenjostemem jeatjah lïeneståvroejgujmie Sveerjesne. 

Ovmessie vuekieh ovmessie bielide gaavnedh webbesijjesne

Aalkosæjrosne datne gaavnh bijjiemenyem jïh mijjen dïenesjh luhpieh, dåarjoeh, blanketth jïh publikasjovnh jïh aaj aktuellen gyhtjelassh jïh saernieh. Åelkies bielesne datne gaavnh golme jeatjah vuekine navigeredh. Sïsvege A-Ö, ohtsemefunksjovne jallh webbekaarhte. 

Sïsvege A-Ö

Ohtsemebaakoeh alfabeeten mietie – dagkerh maam mijjieh daejrebe jeenjesh sijhtieh mijjen webbesijjesne gaavnedh. Jis datne vusiehtimmien gaavhtan ohtsedh Buller:em dellie tjaalastahke B:em diedtesth. 

Ohtsemefunksjovne

Åejjesne gååvnese ohtsemeruvhtem gusnie datne maahtah baakoem tjaeledh, ohtsemem tjïrrehte abpe webbesijjesne. Dïhte vadta dievviedimmieh gaajhki såarhti sïsvege. Datne maahtah aaj dov syökemem gaertjiedidh joekoen kategorijasse. Parentesesne fïerhten kategorijen duekesne tjåadtjoeh man gellie dievviedimmieh mah kategorijisnie gååvnesieh. Dievviedimmielæstoen lea veesmeme dan sæjroej jallh tjaatsegi mietie mah bööremes syökemebaakoem sjïehtesjidh. 

Webbekaarhte

Vuesehte dïhte hierarkijen struktuvrem. 

Dongkeme (RSS)

Jis datne RSS:em nuhtjh maahtah datne aelhkies vuekesne åadtjoeh daejredh gåessie mijjen lea orre saernieh. RSS lea standardehaamoe bijjiebaakoeh jïh iktedimmieh vedtedh galkemisnie dåastojasse. 

Aelkieh RSS:ine

Jis datne edtjh bïevnesh åadtjodh maam mijieh lea vadteme vuesiehtimmien gaavhtan orre pressebievnemem datne daarpesjh sjïere programmem guktie gohtje RSS-lohkije jallh webbevåarome RSS-dïenesjem, daamhtaj webbelohkije goh Internet Explorer jallh Safari. 

RSS-lohijh jïh RSS-dïenesjh automateles vaaksjoeh dah RSS-galkemidie datne leah veeljeme jïh dængkome jïh orre lahtesh vuajonoes vuekesne vuesiehtidh. Datne ih daarpesjh jeatjah baakoejgujmie aktijveles webbesæjrojde ohtsedidh jis sïjhth orre saernieh vuejnedh jis datne lea veeljeme RSS-galkemem dængkome. 

Webbelohkijh

Webbelohkijh Internet Explorer, Opera jïh Safari RSS:em dåarjoeh. Daamhtaj dejtie gæjramïerhkelæstose jallh sjïere galkemasse beaja. namhtahprogramme

PC

Mac

Vïhtesjh mijjieh ij dïedtem vaeltieh sïsvegen jallh funksjovnen åvteste dennie bijjebe webbelohkijinie jallh namhtaprogrammine. Jis dov leah gyhtjelassh jallh åssjelh programmi bïjre datne maahtah dahkijasse bieljielidh. 

Sosialen medijeh

Mijjen webbesijjeste maahtah datne mijjem Facebook:sne, Twitter:isnie jïh seammaleejns dïenesjisnie gaavnedh. Mijjieh utnebe dah sosialen medijidie bïevnesh mijjen darjomistie heesedh. Jis dov leah naan foremllen ieriem reeremasse maam galkebe gïetedidh, jallh sïjhth gïetedimmiem iereste dåeriedidh, dellie datnem gihtjebe datne maahtah mijjem bieljielidh telefovnine, e-påastine jallh prieviem mijjese seedth. Juktie reeremen skåltoe tjuara tjaatsegh spååredh maahtah naan tjaalegh sosialen medijisnie diariesne tjaeledh. Dan gaavhtan dah leah diariesne, dah aaj leah byjjes tjaatsegh. Dïhte lea gaajhkh gieh sijhtieh dam vuejnedh, aaj lea reakta dam vuejnedh jallh kopijem åadtjodh. 

JUEKIEH

Gaajhkene sæjrojne dennie webbesæjrojne funksjovnem gååvnese jis sïjhth sæjroem juekedh sosialen medijisnie. Funksjovne lea sæjroen bijjiebaakoen nuelesne Tjaelieh olkese åelkies-bielesne. 

Jaksoe-mieresne

Lïeneståvroen webbesijjie dan guhkies goh nuebpie dah njoelkedassh dåerede mah jaksoe-mieresne webbesne. Mijjieh lea åtneme Vervan njoelkedass: Bïhkedimmie 24-tæjmoewebbe mij WAI:en njoelkedasside dåerede WCAG 1.0. Daate dan guhkies goh nuepie dennie plattformesne mijjieh webbem bigkimh.

Webbesijjiem sjïehtedidh

Webbesijjien ij leah jïjtje Anpassa-funksjovne dan gaavhtan dah sjïehtedimmieh maehtieh åtnoen jïjtje sjïehtedimmieh. Dïhte lea aelhkies webbelohkijen jïjtje sjïehtesjidh guktie datne vuesiehtimmien gaavhtan åadtjoeh bijjebe kontrastem jallh stuerebe teekstem. 

Jïjnjemes daaletjen webbelohkijinie maahtah datne stuerebe teekstem åadtjodh gosse Ctrl-tangentem deadtah jïh snjearajuvlem jårrah. Datne maahtah aaj teekstestuaradahkem jeatjahdehtedh webbeslohkijen menyinie Visa-menyen nuelesne. Desnie datne veeljh ”Textstorlek”, ”Öka teckensnitt”, ”Minska teckensnitt” jallh ”Zoomfaktor”, destie mij webbbelohkije dov leah. 

Kontrasth jïh klaerieh sjïehtedh datne webbelohkijen Verktyg-menyen nuelesne. Veeljh ”Internetalternativ” jïh ”Teckensnitt” jallh ”Färger” ”Allmänt” nuelesne. 

Goltelidh

Daate webbesijjie lea tjatneme lohkemedïenesjinie ”Talande webb”. Talande webb låhka webbesæjroem, word- jïh pdf-fijlh, lohkeme håalemh spåårie goh Mp 3 jïh teekste mïerhkelgåvva. Talande Webb lea namhtah dutnjien goh åtnojinie. 

Lohkh vielie Talande webb:en bïjre
Daestie maahtah namhtah programmem veedtjedh Talande webb

Aelhkies lohkedh

Dallegh webbesijjesne aelhkies lohkeme bïevnesh.

Væhtagïele

Dallegh webbesijjesne bïevnesh gååvnesieh væhtagïeline.

Webbelohkijh mah dåarjoehtibie

Mijjen webbesijjieh hijven jåhta daaletjen webbelohkejiie, mah webbestandardh dåarjoeh W3C beajeme. Dïhte lea vuesiehtimmien gaavhtan urrebe versjovnh Firefox, Safari, Internet Explorer, Opera jïh Google Chrome. 

Mijjen e-dïenesjh maehtieh juhtedh jeatjah webbelohkijigujmie jïh jeatjah operatijvesysteminie, mohte ibie leah nuepiem teknihken viehkiem vedtedh jis dåeriesmoerh sjidtieh. Eah dah elektronijhken dïenesjh juhtieh dej båeries webbelohkijigujmie goh vuesiehtimmien gaavhtan Internet Explorer 4 x jïh Netscape 4 x jallh aerebi versjovnigujmie. Dov webbelohkije tjuara Javascriptem dåarjodh jis datne edtjh e-dïenesjidie maehtedh sïjse loggedh. 

Juridijhken bïevnesh

Mij lea cookies?

Cookie lea ohtje teektsefijle maam webbesijjie dov daatovrisnie spåårie. Cookies utnieh guassan ovmessie teknijhken funksjovnide vadta. 

  • Aktem daejstie fijlem guhkiem dov daatovrinie spåårie. Dïhte åtna vuesiehtimmien gaavhtan funksjovnine mij jeahta mij lea orre dan miereste utnije minngemes aejkien lij dennie aktuellen webbesijjesne.
  • Dïhte mubpie cookie gohtje sessionscookies. Cookien barre temporæren dov daatovren mojhtesisnie spåårie mearan datne lea webbesæjrosne. Funksjovne vuajna gaskem jeatjabem gïelem datne leah veeljeme. Eah sessionscookies dov daatovrisnie guhkiem vuerhkieh, dïhte gaarvene gosse datne dov webbelohkijem gaptjh.  

Cookiesfunksjovnem gaptjedh

Jis datne ij sïjhth cookieh dåastoeh dellie maahtah datne dam aelhkieslaakan gaptjedh dov webbelohkijisnie. Destie maahta sjïdtedh eah naan webbesijjieh juhtieh guktie gelkieh. Datne maahtah veeljedh gaptjedh gåabpatjahkh cookies. 

Naemhtie gaptjh cookiesfunksjovnem Internet Explorer 6

  1. Diedetsh"Verktyg" jïh dan mænngan "Internet Alternativ".
  2. Veeljh skievnjiem "Sekretess " dïedtesth "Avancerat... ".
  3. Vuartesjh guktie "Åsidosätt automatisk cookie-hantering" lea kroessem beajeme.
  4. "Cookies från första part" nuelesne datne veeljh "Neka".
  5. "Cookies från tredje part" nuelesne datne veeljh "Neka".
  6. Dïedtesth ”Ok”.
  7. Dïedtesth ”Ok”.

Naemhtie gaptjh cookiesfunksjovnem Netscape 6.0

  1. Dïedtesth "Redigera" jïh dan mænngan "Inställningar..."
  2. Veeljh "Avancerat" dïedtesth "Kakor ".
  3. "Kakor" nuelesne datne veeljh "Tillåt inte kakor".
  4. Dïedtesth ”Ok” 

PUL

Personuppgiftslagen, aaj gohtjesåvva PUL, bööti jaepien 1998. Laaken åssjele lea almetjh vaarjelidh dej persovneles integritetem mïedtelidh gïetedimmien tjïrrh persovnebïevnesistie. Lïeneståvroen webbesæjroe njoelkedassie PUL:en mietie dåerede. 

Lohkh jienebe daesnie: http://www.datainspektionen.se/lagar-och-regler/personuppgiftslagen/

Gïetedimmien åssjele

Lïeneståvroe åådtje dov persovnebievnesidie vuejnedh gosse datne konferansese jallh seammaleejns moenh, publikasjovnem dongkh jallh reeremasse e-påastem seedth. 

Reakta bïevnesh vaejtedh 

Dov leah 26 § personuppgiftslagen (1998:204) mietie reakta akten aejkien biejjielåhkoejaepesne bïevnesh vaejtedh dej persovnebïevnesi bïjre dov bïjre mah Lïeneståvrosne gïetedieh, webbesæjroste jallh jeatjah vuekesne tjöönghkeme. Jis datne sïjhth dejtie bievnesidie, edtjh datne tjaaleldh nualan tjaaleme gihtjemem mijjese vedtedh. Dïhte edtja personuppgiftslagen mietie paehperisnie darjodh, jïh ih maehtieh dam e-påastine seedtedh. 

Byjjesprinsibpe

Lïeneståvroe lea staaten reereme. Destie båata bïevnemh mah mijjese seedtesuvvieh byjjes tjaatsegh sjïdtieh, mah maehtieh olkese byjjesprinsibpine vedtedh. 

E-legitimasjovne

Sosialeståvroe e-legitimatsjovne nuhtjie identifieremen åvteste gosse jijtjedorjemedïenesjidie. Daesnie bïevnesh gaavnh guktie datne e-legitimasjovnem åtnah. 

E-legitimasjovne lea elektronihken legitimasjovneseamma vuekesne goh sïejhme legitimasjovne vuesiehtimmien gaavhtan ID-kåarhte. Jis datne edtjh loggedh sïjse delle tjoerh e-legitimasjovnem utnedh. E-legitimasjovne datne åtnah gosse galkh datnem identifieredh jïh elektronihken vuekesne nualan tjaeledh. Dïhte elektronijhken nualan tjaaleme lea seamma juridihken sïsvege goh jis datne leah nualan tjaaleme sïejhme vuekesne. 

Legitimasjovne maahta datafijlem årrodh garresdiskesne jallh elektronihken kåarhtesne våarhkodh. Dïhte vadtasåvva guktie gohtje gåalmedenparte, utfärdare. Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan baangke årrodh. 

Datne maahtah seamma e-legitimasjovnem utnedh jeatjah dïenesjidie Internetesne. Jïjnjh reeremi jïh sïelti leah elektronihken dïenesjh.

E-legitimasjovnem veedtjedh

Jis galkh e-legitimasjovnem åadtjodh tjoerh sveerjen persovnenummerem utnedh. Jis datne joe lea Internetbaangkekunde maahtah datne e-legitimasjovnem veedtjedh dïsse datoverasse maam edtjh utnedh. Dam maahtah datne darjodh dej utfärdarnaj luvnie:

Legitimasjovne dutnjien gie ij leah Internetbankkunde

Nordea jïh Telia faelieh e-legitimasjovnem dej kundide gieh eah leah Internetbankkunder. Lohkh vielie Nordean jïh Telian webbesijjine.

Man guhkiem tjirkes sjædta

E-legitimasjovne tïjjem tjirkes sjædta. Jis datne åadtjoeh dåeriesmoerem gosse sïjse loggedh byörh datne voestes vaaksjodh man guhkiem dïhte tjirkes sjædta jallh jis dïhte orriji jïh jis naemhtie dov utfärdarem bieljielh dov legitamasjovnem orresth.

Pryövh jis dov e-legitimasjovne jåhta

Jis datne åadtjoeh dåeriesmoerem dov e-legitimasjovnine gosse Socialståvroen jïjtjefassemedïenesjh byörh datne voestes voejhkelh jis dïhte jåhta. Dam maahtah darjodh baangkesne mij dov e-legitimasjovne.

Supporte

Materialh unedh, upphovsrätt

Mijjen webbesijjien lea teeksth, kaarhth, guvvieh jïh illustrasjovnh mah leah vaarjelidh upphovsrätten tjïrrh jïh ij åadtjoeh dam luhpehts nuhtjedh. Seammalaakan mijjen logotypine. Gusnie gaaltije ij leah neebnesovvedh lea lïeneståvroen upphovsman.