Biras ja klimahtta

Leanastivrras lea dehálaš rolla go lea jearaldat leana biras- ja klimáhttabarggus. Mii bálddalastit birasbarggu, informeret ja biđget dieđu sihke bargat birasulbmiliin, birasbajilgeahčuin ja čáhcehálddahusain. Dan lassin mii mearridit lobiid doaimmaide mat váikkuhit birrasii.

Birasulbmil  

Riikkabeaivvit leat mearridan čohkkejuvvon biraspolitihkas bistevaš Ruoŧa váste. Ollislaš ulbmil lea ahte boahttevaš buolva galgá beassat váldit háldosis servodaga gos stuora birasproblemat leat čovdojuvvon. Leanastivrras lea bargun buohtastahttit báikkálaš barggu joksan dihte Ruoŧa biraskvalitehtaulbmiliid.    

Ruoŧa biraskvalitehtaulbmilat:

  1. Ráddjejuvvon birasváikkuheapmi
  2. Friska ilbmi
  3. Beare lunddolaš suvrun
  4. Mirkokeahtes biras
  5. Suddjejeaddji ozongeardi
  6. Sihkkar suonjardanbiras
  7. Ii mangelágán liiggáššaddan 
  8. Ealas jávrrit ja čázádagat
  9. Buorre kvaliteahtta vuođđočázis  
  10. Mearra balánssas sihke ealas riddu ja suologuovlu  
  11. Livki vujot eatnamat  
  12. Ealas meahcit  
  13. Rikkis gilvineatnadat  
  14. Válljugas duottarbiras  
  15. Buorre orrojuvvon biras  
  16. Rikkis šaddo- ja elliidriika

Dearvvašvuođasuodji  

Leanastivra bargá áican, eastalan ja jávkadan dihte dearvvašvuođaváraid birrasis, sihke olgun ahte siste. Dearvvašvuođasuodji galgá eastit olbmuid buohccámis. Mii geahččat earet eará ruoja, sparkasa, áibmonuoskkidemiid ja suonjardeami. Leanastivrra bargui gullo maid buohtastahttit ja čuovvut gielddaid doaimmaid dearvvašvuođasuodjesuorggis sihke addit gielddaide ráđiid. Gielddalaš dearvvasvuođasuodjemearrádusa sáhttá váidalit Leanastivrii.

Klimáhtta ja energiija  

Leanastivra buohtastahttá báikkálaš barggu unnidemiin šaddoviessogássabázahusaid. Leanastivra lea ovttas leana gielddaiguin, eiseválddiiguin ja fitnodateallimiin gárvvistan klimáhtta- ja energiijastrategiija mii vuoseha mot mii galgat  nákcet joksat klimáhttaulbmiliid ja energiijanuppástuhttima. Mii bargat maid heivehemiin servodaga rievdan klimáhttii, earet eará mii fertet ráhkkanit ahte mearragiera loktana ja dulvvit lassánit.  

Birrasa dilli

Leanastivra buohtastahttá birasbearráigeahču leanas. Dutkan ja botkkakeahtes  birrasa dili čuovvun  lea dehálaš oassi min birasbarggus. Bohtosat geavahuvvojit earet eará čuovvut barggu birasulbmila ektui muhto maid áican dihte ođđa birasáitagiid. Bajilgeahčču lea guhkesáigásaš daningo dávjá dárbbahuvvo mihtideamit guhkit áigodagaid oaidnin dihte leago rievdama sivvan olmmošlaš váikkuhus vai lunddolaš variašuvdna. 

Čáhci ja čáhcegeavaheapmi

Čáhcevárit fertejit suodjaluvvot vai mii galgat oažžut guhkesáigásaš ja sihkkar čáhcefuolaheami. Ruoŧŧa lea juhkkojuvvon viđa čáhceguvlui. Okta leanastivra juohke guovllus lea  namuhuvvon čáhceeiseváldin mas lea vástu hálddašit čáhcebirrasa kvalitehta guovllus. Doaimmat ja doaibmabijut mat váikkuhit čáhcái, nu gohčoduvvon čáhcedoaimma, dárbbahit dábálaččat lobi. Ovdamearka čáhcedoaimmas lea fápmorusttet- ja dulvadanbuođut, sierra huksehusat čázis dego šalddit ja tunnelat, mođi coggan ja čáhceváldin ovdamearkka dihte juhkančáhcedárkkuhussii ja njuoskadeapmái.

Doaimmat birasváikkuhusain

Leanastivrras lea birasdutkansáttagoddi mii sáhttá addit lobi birasváralaš doibmii birasbálkka (miljöbalken) jelgii.

Ovdamearka birasváralaš doaimmain leat bajošgiehtaguššanlágádusat, leikkohagat, báberfabrihkat, bieggafápmorusttegat, liekkasrusttegat ja eará energiijalágádusat, sahenrusttegat, bázahuslágádusat, čáhcebohcciráidnenlágádusat, čievra- ja bákteváldinbáikkit sihke ruvkkit.         

Juohke gielddas lea maid gielddalaš biraseiseváldi mii dikšu birasváralaš doaimma báikkálaš bearráigeahču. Mii addit doarjaga ja ráđiid gielddalaš biraseiseválddiide sihke čuovvut ja veardidit sin doaimma. Dan lassin Leanastivra dutká ovddit buolvvaid nuoskkidemiid eatnamis ja čázis ja bargá daid rádjamiiguin.